Fakte juustest
Juuksed on meie tegevuses kõige tähtsamal kohal, seepärast oleme siia kogunud mõned huvitavad faktid nende nii tavaliste ja samas nii imepäraste kaaslaste kohta.
♦ Rekordiraamatus on üles tähendatud kõige pikemate juuste omanik Hiina elanik Xie Qiuping, kelle juuste pikkuseks mõõdeti 2004 a 5,627 m. Ta on oma juukseid kasvatanud alates aastast 1973. „Nendega pole mingit muret“: arvab rekordiomanik ise. Juuste hooldamiseks on tal isiklik assistent ja igapäevane pesu võtab 3 tundi.
♦ Mitteametlikult on teadaolevalt kõige pikemad juuksed pärit Vietnamist, kus mees nimega Tran Van Hai ei käinud 50 aastat juuksuri juures. Ta nimelt olevat täheldanud tervise halvenemist pärast igakordset juukselõikust. Kahjuks pole ta ise enam elavate kirjas ja ametlikult jäi see rekord kinnitamata. Aga enne siitilmast lahkumist tema juukseid meie õnneks mõõdeti ja need olid 6,80 m pikad. Et mees ise ei viitsinud nendega jännata, keeras ta need tavaliselt ümber pea ja ülejäägi heitis üle õla, nagu jämeda köie. Nii pidid need teda kõige vähem häirima.
♦ Kõige pikemate juustega perekonda kutsutakse ka Rapuntslite pereks. Nemad pole kunagi oma juukseid lõiganud ja allolevas videos külastavad nad esmakordselt juuksurit.
♦ Keskmine juuste arv skalbi kohta on vahemikus 80 000–120 000. Kõige rohkem on neid europiididel (120 000), keskmiselt asiaatidel (90 000) ja kõige vähem negriididel (80 000). Värvi alusel on keskmiselt kõige rohkem juukseid blondidel (140 000), punapeadel on neid keskmiselt 90 000.
♦ Naistel on üldjuhul meestest tihedamad juuksed.
♦ Ühe juuksekarva eluiga on keskmiselt vahemikus 2-6 aastat. Juuksed vahetuvad normaalse eluea korral vähemalt 12 korda.
♦ Täiskasvanutel on keskmine juuksekarva läbimõõt vahemikus (45 – 110) µm. Blondid juuksed on kõige peenemad, mustad kõige paksemad.
♦ Juuksed ei kasva kiiremini, kui neid lõigata. Küll aga sõltub kasvu kiirus juuste pikkusest: mida pikem juus, seda aeglasemalt kasvab.
♦ Juuste sära sõltub soomuskihi seisundist. Tervete juuste korral on soomuskihi keratiinplaadid ühtlaselt karvatüve ümber, kahjustatud juukse korral need plaadid eemalduvad korrapäratult tüvest või langevad üldse välja ega peegelda enam pealelangevat valgust. Seepärast näib juuksekarv silmale tuhm.
♦ Juuste pikkus sõltub palju kasvufaasi kestusest. Pikkade juuste jaoks on vaja, et nad kasvaks kiiresti ja kasvaks kaua. Neid omadusi mõjutavad individuaalsed geenid, seega paljuski õnne küsimus. Pikemad juuksed kui 0,6 m on üsna harv juhtum.
♦ Juuksed ei kasva peopesal ja taldadel, neis piirkondades karvanääpsud puuduvad.
♦ Peanaha raseerimine ei tee juukseid paksemaks ega tugevamaks. Lühike juus ainult tundub paksem ja tugevam.
♦ Juuksed sisaldavad palju informatsiooni. Juuksekarva analüüsiga saab tuvastada inimese vereringes sisalduvaid ravimeid, narkootikume, alkoholi, vitamiine ja mineraale.
♦ Üks juuksekarv on tugevam kui sama läbimõõduga vasktraat ja on võimeline kandma 100 g raskust. Kõik inimese juuksekarvad kokkuseotuna on võimalised kandma 2 tonni raskust, st 2 keskmist elevanti. On tugevad küll!
♦ Juuste abil pole võimalik inimese sugu määrata.
♦ Juuste kasvu kiirendab soe kliima, siit ka idee neile, kelle arvates nende juuksed liiga aeglaselt kasvavad.
♦ Nahaalune rasvkude omab soojusisolatsiooni funktsioooni. Peanahal selline kude puudub, seetõttu on juuksed oluliseks soojusisolaatoriks.
♦ Täiskasvanud europiid vanuses 20-35 kaotab keskmiselt 100 juuksekarva päevas, asiaat 70 ja negriid 60. Juuste väljalangemine on vähesel määral mõjutatud aastaajast, naistel väheneb raseduse ajal ja suureneb raseduse järgselt.
♦ 90% jaapanlastest peseb oma juukseid kaks korda päevas, sama teeb 80% ameeriklastest. Eurooplased pesevad oma juukseid keskmiselt kolm korda nädalas, ainult neljandik eurooplastest peseb oma juukseid iga päev. See pole seotud laiskusega, olulist rolli mängib siin juuste eripära – asiaatidel on kõige rasusemad juuksed.
♦ Kõige levinum juuste värvus on must. Kõige haruldasem on punane, mida omab ainult 1% populatsioonist. Blond on samuti haruldane, sellist tooni omab ligikaudu 2% populatsioonist.
♦ Ilu nõuab aega. Keskmiselt kulutab üks naine enda juustele (pesu, kuivatus, soeng) 1h ja 53 min nädalas. Saades 65, on keskmine naine kulutanud oma juustele 7 kuud enda elust.
♦ Üks juuksekarv sisaldab järgmisi keemilisi elemente: 50% süsinikku, 21% hapnikku, 17% lämmastikku, 6% vesinikku ja 5% väävlit.
♦ Vana-Rooma naised kasutasid oma juuste blondeerimiseks tuvisõnnikut. Õnneks on meil praegu moodsamad meetodid!
♦ Inimesel on kõik karvanääpsud formeerunud ajaks, kui ta on alles viis kuud ema kõhus veetnud.
♦ Näokarvad on kõige kiirema kasvuga kõikidest kehakarvadest. Kui keskmine mees enda nägu kunagi ei raseeriks, oleks habe elu lõpuks pikem kui 9 meetrit.
♦ Juuste karvanääpsud on üksteisest täiesti sõltumatud. Kui see nii poleks, vahetaksime oma juukseid tsükliliselt nagu mõned meie karvased sõbrad oma kasukat.
♦ Selleks et juuste väljalangemine ka kõrvalseisjatele nähtavaks muutuks, peab kaotama vähemalt poole oma juustest.