Marit, Author at Võlumaa

Eelmisel aastal Võlumaa koostööpartneri Davines poolt käima tõmmatud matka- ja seiklussari „Matk Parmasse“ läheb sel aastal meie kõikide rõõmuks hoogsalt edasi. Ka sel aastal on kõikidel matkalistel ühine eesmärk jõuda Parmasse, ent sel aastal lähme selle Itaalia linnakese suunas sedasi, et „külastame“ Davinesi Pariisis asuvat keskust ja Hollandis asuvat Davinesi kontorit. Jah, vallutame Euroopat! ???? […]

Me matkame taas! Matk Parmasse 2.0 sai väledad avasammud Põlvamaalt

3 aastat ago

Eelmisel aastal Võlumaa koostööpartneri Davines poolt käima tõmmatud matka- ja seiklussari „Matk Parmasse“ läheb sel aastal meie kõikide rõõmuks hoogsalt edasi. Ka sel aastal on kõikidel matkalistel ühine eesmärk jõuda Parmasse, ent sel aastal lähme selle Itaalia linnakese suunas sedasi, et „külastame“ Davinesi Pariisis asuvat keskust ja Hollandis asuvat Davinesi kontorit.

Jah, vallutame Euroopat! ???? Kui eelmisel aastal oli sihiks kambakesi koguda ilu ja tervise nimel 2496 kilomeetrit, et Tallinna Davinesi kontorist Davinesi Parma ilulinnakusse jõuda, siis sel aastal liidame mullusele vähemalt tuhat kilomeetrit juurde. Siht peab olema ikka kõrge, kas pole. Igatahes rännak selline – Tallinnast Pariisi, kust omakorda Hollandisse ja sealt edasi Parmasse, mis annab meile väärika eesmärgi 3594 kilomeetri näol. Matkame niisamuti kui mullu, iga kuu viimasel pühapäeval.

Avasammud ja nooled Põlvamaal

Oma avamatkal olime 40 Davinesi fänniga Põlvamaa kaunite metsade vahel. Enne veel kui matkarajale suundusime, saime Eesti plokkvibutamise tippudega harjutada täpsuslaskmist. Väga äge kogemus! Plokkvibu ei olnud meist Võlumaa matkajatest keegi kunagi ka käes hoidnud, pigem olime ikka lapsepõlvest tuttavad pajuoksast painutatud isetehtud vibu(laadse) variandiga.

Nüüd aga matkast endast. Matk kulges mööda kauneid Põlvamaa hiiglaseid tunnistades Meenikunno suunal. Start sai antud RMK Mustjärve lõkkekohas, kus hiljem ka matka lõppedes keha kinnitasime. Kui mäletate, siis mullustel matkadel õhkasime, kuidas meil ilmaga on vedanud ja tänasime oma Wanderlusti matkajuhte nii heade ilmataadi kokkulepete eest, siis ka sel korral oli meil tõeline õnn. Nägime päikest! Ilm oli tuulevaikne. Ka linnukesi, kes muidu ju pakasega laulul energia kokkuhoiuks kõlada ei lase, kuulsime. Kogu rännak oli kui piltpostkaardil jalutamine. Milline meelerahu. Milline puhkus mõtetele. Milline imeline viis aasta esimene kuu kokku võtta. Lihtsalt fantastiline.

Füüsilises mõttes sai sel korral naha ikka kenasti märjaks. Paljudes kohtades saime põlvini lumes sumbata, kuid ega see hoogu pidurdanud. Pigem oli rõõmustav taaskohtumine oma mälestustega varasemast ajast kui lumine talv oli nelja vahelduva aastaaja üks kindlaid tunnuseid. Nii saigi matka käigus kuulda erinevaid pajatusi, kes kus viimati sellistes lumeoludes tatsata sai. Nii tore!

Mõnus talvematk andis meile 13 läbitud kilomeetrit ja seda nelja tunni jooksul. Muidugi andsid need tunnid meile võimaluse pea täiesti kuklasse ajada ja imetleda Eestimaa kõige kõrgemat mändi ja kuuske. Natuke pani ka kukalt kratsima, et kuidas me lõunaeestlastena polnudki siin Põlvamaal Ootsipalu orus neid pikki-pikki taevasse kõrguvaid tikke vaatamas käinud. Vähemalt nüüd Davinesi pere ja Wanderlusti juhtimisel me ikka selliste oluliste maamärkide juurde jõuame.

Emotsioonid on ülevad ja päris ausalt iga matka ees on nii suur ootus juba ???? Kiigake lahkelt meie jaanuarikuist matka ka piltide vahendusel ja veebruari viimasel pühapäeval ootab meid ees kodumaa päris oma Norra. Lähme nimelt Ida-Virumaale, Aidu maastikele uurima, kuidas on põlevkivi kaevandamine võimaldanud tuua meile loodusesse silmailu. Wanderlustijad on meile märku andnud, et kui jaanuarikuine matk oli raskuspügalal 3 (seda viiest), siis veebruari oma on juba 5/5!

Põnev!

Kuna üks pilt ütleb ikka rohkem kui tuhat sõna, siis anname krapsakalt märku, et avasime oma uksed ka Instagramis. Tule jälgi meie tegemisi lisaks Facebookile ka Instas ja seda SIIN. Instagramis jagame kõike seda, mida vahvat me oma kollektiivi, klientide tuttavatega ette võtame. Jutustame piltide vahendusel oma matkamistest, oma töödest, sündmustest ja kõigest võluvast, mis […]

Võlumaa ilusalong avas oma uksed ka Instagramis

3 aastat ago

Kuna üks pilt ütleb ikka rohkem kui tuhat sõna, siis anname krapsakalt märku, et avasime oma uksed ka Instagramis. Tule jälgi meie tegemisi lisaks Facebookile ka Instas ja seda SIIN.

Instagramis jagame kõike seda, mida vahvat me oma kollektiivi, klientide tuttavatega ette võtame. Jutustame piltide vahendusel oma matkamistest, oma töödest, sündmustest ja kõigest võluvast, mis meid Võlumaaks teeb.

Postitame mõõdukalt, aga sisukalt 🙂

Sel isevärki aastal oleme saanud Võlumaa sõprade ja klientidega käia ühel isevärki reisil. Reisil mööda kodumaad ja sihiks sammude kogumisel Itaalias asuv Parma linn. See reis on olnud ütlemata lahe ja nagu üks Võlumaa hea sõber viimasel matkal sõnas: „Kui neid matku poleks olnud, oleks küll see aasta möödunud kodus kapsalehena“. Igatahes jaanuaris seatud eesmärgi […]

Jõudsimegi kohale! Aastalõpu matk viis Parmasse!

3 aastat ago

Sel isevärki aastal oleme saanud Võlumaa sõprade ja klientidega käia ühel isevärki reisil. Reisil mööda kodumaad ja sihiks sammude kogumisel Itaalias asuv Parma linn. See reis on olnud ütlemata lahe ja nagu üks Võlumaa hea sõber viimasel matkal sõnas: „Kui neid matku poleks olnud, oleks küll see aasta möödunud kodus kapsalehena“. Igatahes jaanuaris seatud eesmärgi täitsime, oma kodumaad avastades kogusime kambaga 2496 kilomeetrit ja pealegi. Täpselt nii palju, et jõudsime planeeritud 12ne matka asemel isegi 8 matkaga Davinesi perega Davinesi Tallinna kontorist Itaalias Parmas asuva Davinesi ilukülakesse. Davines, Davines – sõnakordused täiesti sihipärased! ????

Selle aasta viimane matk

2020 matka-aasta sai lõpetatud imeilusa detsembrikuu viimase pühapäevaga, mil metsateed ja puude ladvad olid palistatud pehme lumevaibaga. Ilmaga vedas! Metsikult vedas! Tõesti, mis võiks olla seda matka-aastat veel paremini kokkuvõttev kui mitte lumi, kaunid metsarajad ja rõõm värske õhu nuusutamisest, uute teadmiste ammutamisest koos ühte sammu (sõna otseses mõttes) käiva matkaseltskonnaga.

Aga olgu, läki nüüd rajale. Viimane matk viis meid Harjumaale Lahemaa rahvusparki. Olgu kohe algul märgitud, et ei RMK radu me ei sammunud. On tuntuim Lahemaa rahvuspargi rada ju RMK Viru raba oma laudtee ja vaatlustorniga, kuid meid viidi imetabasele teekonnale erametsadesse Kalmeoja kallastele ja Pärlioja ürgorgu. Neil radadel saime Wanderlusti matkajuht Reimo südamelähedastel koduteedel astuda. Ja mitte ainult astuda, vaid kuulda, näha ja tutvuda muuhulgas ka Eesti loomariigi vanima liikmega – ebapärlikarbiga. See tundliku hingemaailmaga haruldane karp on maakeral elanud suisa sada miljonit aastat, siinmail muidugi vähem, aga vanim loomariigi esindaja ta meil on siin.

Mis veel põnevat? Ahjaa Kalmeoja kallastel ja Pärlioja ürgorus üles, alla mööda voore sammudes saime loodust imetledes teada, et tegemist on vääriselupaigaga ehk siis ääretult erilise paigaga. Kel on au omada sellist maatükki, mis metsaregistris registreeritud vääriselupaigana, see juba teab, et selles paigas ei tohi inimene midagi teha. Tuleb kaitsta ja hoida seda metsa sellisena nagu ta on. Mida me teada saime vääriselupaiga kohta, siis erametsaomanikul on võimalik sõlmida riigiga vääriselupaiga kaitseks notariaalne leping, millega kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20ks aastaks. Lihtsustatult – riik maksab omanikule kasvava metsa väärtuse suuruse summa proportsionaalselt 20 aasta jooksul iga-aastaste maksetena, et selles mitte midagi ei tehtaks.

Siis mungaaugud! Oma silmaga nägime säherdust keset metsa laiutavat lehtri-taolist auku ja täitsa seisime selle veerel. Mitte küll liialt lähedal, et sisse ei potsataks, aga saime teada, et mungaaukudeks kutsuti neid tänu piirkonnas elanud munkadele. Mungad, kes toona sealses piirkonnas elutsesid, kuulusid tsistertslaste ordusse ehk siis sellesse ordusse kuuluvate munkade elu perspektiiv oli kantud tööst. Töö viib ikkagi ligimese taevariigile lähemale ja usuti, et lehtersüvikud ongi munkade kätetöö. Olid mungad end ka sõja-aegadel peitnud neisse aukudesse. Muidugi sõjakoleduste hulka kuulus ka see, et neisse aukudesse peitnuid hakati välja suitsetama. Igatahes tuleme helgema juurde tagasi – mungaaugud on tegelikult karstid. Karstid omakorda on maa-alused salajõed või koopad.

Näsiniin! Nägime oma silmaga detsembrikuus õitsvat mürgist metssirelit ehk surmalille näsiniini. Kodus kapsalehena oleks ehk mõne loodussaate vahendusel seda ekraanilt kohanud, aga meil õnnestus seda päriselt näha. Äge!

Tegelikult oli nii palju lahedaid emotsioone veel, mida jagada, aga pikk jutt s*** jutt. Igatahes selle ca 6,5 km matka lõpus istusime kõik see mees autodesse ja vurasime ca 10 km eemal asuvasse Raudsilla puhkekeskusesse. Siin ootas meid ees uhke pidusööma ehk siis loe: pärast matka värskes looduses tundus nagu poleks maailmas paremat grillvorsti ja kartulisalatit olemaski. Ülimaitsev toit, mille lõpunoot oli kuum kohv ja pehme kringel.

Võlumaa sõbrad ja kliendid – aplaus teile!

Aitäh kõikidele Võlumaa sõpradele ja klientidele, kes on meiega sel aastal matkanud kodumaa erinevates paikades. Muide, Võlumaa on ülekaalukalt olnud esindatud igal matkal ja see annab uhke tunde ja paneb rinna rõkkama. Aitäh ja tugev aplaus teile sõberid!

Hõikame välja ka, et viimasel matkal ütlesid Davines brändijuht Priit ja Davines turundusjuht Liis, et järgmisel aastal ootab meid Wanderlustiga ees matk Parmasse kaks punkt null. See tegi meie kõikide meele veel eriti rõõmsaks, sest need iga kuu viimased pühapäevad on andnud nii palju meelerikkust ja rõõmu. Järgmisel aastal on meie igakuised viimased pühapäevad taaskord pühendatud jätkusuutlikule ilule, enda liigutamisele ja Eestimaa järjepidevale avastamisele.

Tulge meiega kampa, see oleks eriti vahva!

***

Tule loe, kus me veel oleme sel aastal käinud oma teekonnal Parma suunas.

#1 Esimene matk Parma suunas alustas – Rummu
#2 Pärast pausi taasalustasime matkadega – Nõva laulvad liivaluited
#3 Salmistu-Pedassaare radadel
#4 Puraskid soosisid hea ilmaga – Karula
#5 Järvamaal Tõe ja õiguse radadel
#6 Sookuningatena Pärnumaal
#7 Soo-uurijatena Jõgevamaal

: Selleks aastaks nägime Wanderlusti ja Davinesi surfilippe nägime selleks aastaks viimast korda

: Mõista, mõista millega tegu? Loomulikult aasta samvlik šokolaadiga, maitsev dessert

: Mööda lumeradu teele me läksime

: Nii lahe, et lumi tuli!

: Kusjuures see polegi sõjalise tegevusega seotud, vaid liivakarjääris autode lastimise tunnel

: Kohe saame tuttavaks Eesti vanima loomariigi esindajaga..

: Ebapärlikarp, tõeline haruldus

: Ebapärlijõe kallastel

: Piirikivi. Punktid tähistavad talumaapiiride ristumise kohta

: Täpselt nii!

: Õitsev näsiniin ehk metssirel ehk surmalill

: Raudsilla puhkekeskus keset maalilist maastikku

: Ka Raudsillal tervitas meid alpi põdrasamblik šokolaadis, maitsev amps

: Nagu tarvis, vahed sees ja õues

: Tõenäoliselt maailma parim kartulisalat ja grillvorst

: Raudsilla puhkemaja peamaja sisevaade

: Võlumaa perenaine võttis vastu kõikide Võlumaa sõprade ja klientide nimel tunnustuse

: Aitäh kõikidele, kes Võlumaaga on kambas matkanud. See tunnustus kuulub igaühele teist!

: 2020 matkaliste lõpufoto – olemegi Parmas

Matk Parmasse ehk kuidas meist seekord said soo-uurijad

3 aastat ago

Nende kuude viimastel pühapäevadel, mil matk on saanud Põhja-Itaalias asuva Parma linnakese suunas toimuda, oleme kogeda saanud tegelikult erisuguseid paiku ja tundmuseid, mida kõike polegi kirjaridadega võimalik edasi anda. Üht saab öelda – äge kogukonna tunne on küll. Igatahes, novembrikuu viimane pühapäev, mis oli ühtlasi esimene advendipäev, saime oma matkalistega kokku Jõgevamaal.

Jõgevamaa matk tähistas ühtlasi seda, et tegelikult oleme juba Parma linna lävele jõudnud, mõnisada kilomeetrit on veel jäänud ja kohal me olemegi. Nüüd aga Jõgevamaale tagasi. Endla matkarada – seal me käisime. Oli see üks iseäranis paik ja võrreldes meie varasemate rabakäikudega täiesti teist nägu ja tegu. Nojah, tegelikult ei kujutanud üldse ette, et Jõgevamaa endas taolisi pärleid peidab.

Wanderlusti matkajuht Signe tegi meile looduskaitseala keskuse juures sissejuhatuse, kus me oleme ja kuhu looklevad rajad meid viivad. Tegelikult looklesid need vaid kuniks rappa jõudsime. Rabas nägime juba üht imetabast pikka joonlaud-sirget teed, mida mööda kulgesime ja olime. Äge!

Kindlasti soovitame üles leida see paik, et seda ise kogeda.

Nüüd aga oleme oma selle aasta viimase matka ootel, mis leiab aset Harjumaal ja juba 27. detsembril. Ühtlasi jõuamegi aasta lõpuks ka oma matkade eesmärgi täidetud – jõuamegi Parma linnakesse. Läbi nende matkade oleme saanud nii ägedaid kodumaa paiku näha, et süda laulab.

Meenutuseks: matk Parmasse on põnev võistluslik loodusmäng ilusalongidele, nende klientidele ja sõpradele. Matka eesmärk on avastada Eestit, nautida meie loodust ja veeta üks tervislik pühapäev Davinesi perega ning koguda üheskoos 2496 kilomeetrit. Vahemaa, mis on Davines Tallinna kontori ja Itaalias Parmas asuva Davinesi iluküla vahel. Matka käigus oleme saanud käia seal, kuhu varem pole jõudnud, oleme õppinud tundma erinevaid taimi ja saanud mõnusas kambavaimus omale ellu uutlaadi vürtsi. Kuuenda matka lõpuks oleme jõudnud Austriasse ehk juba 1814km kaugusele Eestist.

Matkast saab veel pilte leida sotsiaalmeedias hashtagidega #matkParmasse #walktoParma

: Wanderlusti Signe juhatab meile sisse seekordse matka

: Keskkonnaamet ehk Endla looduskeskus

: Mõista-mõista, millise haruldusega tegu

: Nagu Lottemaa leiutajatekülas, kas pole 🙂

: Hmm, kuuseoksapesto? Ei, hoopis metsise väljaheide

: Kogu raba peidab endas tõelist laborivarustust, millega teadlased võtavad pinnase- ja veeproove

: Nagu joonlaual kõnd

: Maitsev matkasupp

: Seekord tegime ka lõkke üles

: Supp, seltskond, lõke – matk Parmasse 🙂

Oktoobrikuu viimane pühapäev viis meid teel Parma suunas Pärnumaale Lanksaare külla, kus saime võlutuks! Muidugi ka varbad niiskeks, näod naerulsuiseks ja ihuliikmed päris väsinuks, aga siiski võlutuks. Sookuninga kaitsealas asuv raba on koht, kus aeg peatub, pea puhkab ja keha väsib. Eemal inimasustusest ja keset „eimidagit“, on selline „midagi“ ja seda hektarite viisi – suisa […]

Varsti Parmas: Sookuninga lummus neelas meid endasse

3 aastat ago

Oktoobrikuu viimane pühapäev viis meid teel Parma suunas Pärnumaale Lanksaare külla, kus saime võlutuks! Muidugi ka varbad niiskeks, näod naerulsuiseks ja ihuliikmed päris väsinuks, aga siiski võlutuks.

Sookuninga kaitsealas asuv raba on koht, kus aeg peatub, pea puhkab ja keha väsib. Eemal inimasustusest ja keset „eimidagit“, on selline „midagi“ ja seda hektarite viisi – suisa 6000 hektari jagu raba. Saime Wanderlusti matkajuhtidelt teada, et kogeme midagi harukordset – ses kohas pole matkajaid just ülepea tihti nähtud. Peale selle oli seekordse matka juures veel midagi eriti lahedat, saime tuttavaks räätsadega. Eks me kõik oleme neid näinud filmidest, harva kuulnud kedagi tutvusringkonnast rääkimas, et on räätsadel käinud Sookuninga hektareid silkamas, aga me saame seda nüüd öelda. Räätsad on ägedad! Vesisel rabal nendega inimtühjal väljal graatsilist kõnnakut harjutada – no ütlemata vägev elamus, mida soovitada!

Võhma kulus meil sookuningatel omajagu, mida rohkem lõpp terendama hakkas, seda töntsimaks me samm jäi ja tuli ette ka kohatisi rabale alla vandumisi. Jah, vajusime põlvili, kaotasime räätsasid, leidsime need jälle neelukohtadest üles ja jätkasime võidukalt.

Muide Sookuninga kaitseala lookleb ka lõunanaabrite juurde. Nii et kui saad telefonile tervitava sõnumi Läti võrku jõudmise eest, ei tasu üllatuda.

Kui räätsamatk oli tehtud, põrutasime autodesse ja vurasime 15 kilomeetrit eemal asuvasse Nigula rappa, kus meil oli matkasupi valmimiseni vaba aeg. Kuidagi lihtne tundus Nigula raba laudteel läbimine, sest eks me olime juba südames sookuningateks sirgunud ???? Igatahes ronisime Nigula rabas vaatetorni, hingasime endasse veel sügise poolt maalitud rabavaateid, ahhetasime Nigula järve suuruse peale ja sammusime suppi mekutama.

Sügav kummardus Wanderlust.ee meeskonnale sellise ägeda kogemuse eest räätsadel ja seda Sookuninga rabas, kuhu ilmselt polekski kunagi sattunud. Samuti aitäh Davinesile nende ägedate kuu viimaste pühapäevade eest, mida on veel vaid kaks jäänudki.

Novembri viimasel pühapäeval lähme taas rappa ja seda Jõgevamaale. Ütleme nii, et ei jõua ära oodata! ????

Meenutuseks: matk Parmasse on põnev võistluslik loodusmäng ilusalongidele, nende klientidele ja sõpradele. Matka eesmärk on avastada Eestit, nautida meie loodust ja veeta üks tervislik pühapäev Davinesi perega ning koguda üheskoos 2496 kilomeetrit. Vahemaa, mis on Davines Tallinna kontori ja Itaalias Parmas asuva Davinesi iluküla vahel. Matka käigus oleme saanud käia seal, kuhu varem pole jõudnud, oleme õppinud tundma erinevaid taimi ja saanud mõnusas kambavaimus omale ellu uutlaadi vürtsi. Kuuenda matka lõpuks oleme jõudnud Austriasse ehk juba 1814km kaugusele Eestist.

Matkast saab veel pilte leida sotsiaalmeedias hashtagidega #matkParmasse #walktoParma